madsa-laager

Ajalugu

1901. aasta 19. oktoobris tulid Aleksei Palm, Friedrich Anton Palm, August Lagastik ja Oskar Asso mõttele asutada raskejõustikuring. Ringi esimeheks valiti A. Palm. Tegevuse laienedes tekkis vajadus põhikirja kinnitamiseks ja 1907. Aasta 20. septembris sai raskejõustikuring nime Jurjevi Jõukarastuse Selts „Aberg“. 1919. aastal võttis „Abergi“ selts omale nimeks „Kalev“ ning vahepeal soikunud tegevus kogus seepeale jälle hoogu.  Tartu „Kalev“ kujunes üheks tugevamaks spordiseltsiks Eestis. 1940. aastal nõukogude okupatsiooniga katkenud tegevus jätkus ka sõjaaastatel. Uue nõukogude okupatsiooniga loodi aga uus, nõukogulik ENSV Ametiühingute Spordiühing Kalev oma Tartu territoriaalnõukoguga. Eesti taasiseseisvu­mine tõi kaasa võimaluse taastada 26. septembril 1991. aastal Kalevi Kesknõukogu varemetele Eesti Spordiseltsi Kalev, mille hõlma alt ennast 1995. aastal 1901. aastal loodud Tartu Kalevi iseseisvaks õigusjärglaseks kuulutati. Tartu Kalev tähistas 2011. aasta oktoobris oma tegevuse 110. aastapäeva. Pidulikul aktusel heisati saalis lipp, mis valmis aastal 1935. Lipul kujutatud Tartu Kalevi märk on pärit aastast 1926. II Maailmasõja käigus jõudis antud lipp läbi Rootsi ja Saksamaa USA-sse. Taas Eestis heisati lipp Tartu Spordiselts Kalev 100. aastapäeval 2001. aastal.

100 aasta jooksul on Tartu Kalev olnud jätkuvalt üheks kohaliku spordielu peamiseks edendajaks. Organisatsioon on läbi oma järjepideva tegevuse andnud Eestile mitmeid suurvõistluste medaliste ning tippsportlasi nagu näiteks Aleksei Tammiste, Rein Lindmäe, Jaanus Teppan, Jaan Klaasepp, Johannes Kotkas, Rein Aun, Fred Kudu ja Jaak Uudmäe. Viimase dekaadi tippudest on Tartu Kalevi kasvandikud Mirjam Liimask, Indrek Küüts, Kristina ja Katrin Šmigun, Kaspar Kokk, Helger Hallik ja Aleksander Tammert. Tartu Kalevi treenerite hulka kuuluvad teenekad Heikki Toots, Andres Nirk, Mehis Viru ja Üllar Põvvat, varem ka Anatoli Šmigun. Legendaarne Tartu Kalevi treener oli ka Ilmar Kullam.

Aastal 2008 sai Tartu Kalevist Tartu linna ja Lõuna-Eesti suurim noortega tegelev spordi­organisatsioon, kui Tartu Kaleviga liitusid mitmed varem eraldiseisvalt tegutsenud spordiklubid. Täna tegeleb Tartu Kalev erinevaid spordialasid harrastavate noorte ja täis­kasvanute spordimeisterlikkuse arendamise, liikumisharjumuse propageerimise ning paljude tervise­spordiürituste korraldamisega. Samuti aidatakse organi­seerida ja koordineerida kohalikku sporditegevust. Tartu Kalevis tegutseb kaks spordikooli, mille õppe­töös osaleb kokku üle 1100 Tartu linna ja maakonna noore kokku 10 spordialal: kergejõustik, korvpall, võrkpall, vehkle­mine, kreeka-rooma maadlus, sulgpall, suusatamine, lauatennis, ilu­võimle­mine ja male. Tartu Kalevi all töötab 39 kogemustega ja kvalifit­seeri­tud treenerit. Aastas viiakse erinevatel spordialadel läbi üle 30 võistluse. Tänase Tartu Kalevi juures leiab endale sportliku väljundi iga inimene sõltumata vanusest. Seda saab pidada organisatsiooni üheks tugevamaks küljeks.

Lisaks treening- ja võistlustegevuse korraldamisele viib Tartu Kalev traditsiooni­liselt läbi mitmeid üritusi erinevatele vanuserühmadele:

  • 5-7-aastastele lastele korraldatakse kaks korda aastas Tartu linna ja maakonna laste­aedade spordipäeva. Nendest talvine spordipäev toimub reeglina Tartu Ülikooli või A. Le Coq spordihoones ja kevadine Tartu Tamme staadionil. Üritustel on pidevalt osalenud üle 500 lapse vähemalt neljakümnest erinevast  lasteaiast;
  • 7-15-aastastele noortele korraldatakse koolivaheaegadel 6-8 päevaseid laagreid, mis toimuvad peamiselt Veski ja Madsa spordibaasides Valgamaal ja Mäe-Kääraku spordi­baasis Võrumaal. Laagrite korraldamiseks valitud kohti iseloomustavad eelkõige tervise- ja matkaradade lähedus ning kaunis loodus;
  • Tartu Kalevi juures tegutseb Spordiveteranide Ühendus, kellel aidatakse osaleda igal aastal toimuvatel Eesti spordiveteranide suvepäevadel ning toetatakse pentanque seeria­võistluse korraldamisel, kus osalevad paljud aktiivsemad spordiveteranid Lõuna-Eestist. Ühen­­­dusega on aktiivselt seotud üle 40 inimese, kelle hulgast leitakse tihtipeale vaba­tahtlikke abistajaid erinevate võistluste korraldamiseks.

Organisatsioon on üritanud hoida meeldivat töökeskkonda, luua võimalusi enese­täienda­miseks ja pälvida seeläbi treenerite usaldust. Ühe spordikorralduse peamise eesmärgina on nähtud IV ja V kategooria treenerite hoidmist erialasel tööl. Vajalike tingimuste loomise ning nende töö väärtustamisega on võimalik noortele tagada metoodiliselt õige alg­õpetus ja seeläbi silmapaistvad sportlikud tulemused.

Koostöö ning suhted Tartu Linnavalitsuse ja Tartu Kalevi vahel on head.  Esmase tõuke andis selleks Tartu Kalevi otsus anda sümboolse hinnaga linnale Tamme staadion. Tartu Kalev on võtnud rendile Tartu Veevärgile kuuluva spordisaali ja linna omandis oleva Mäe-Kääraku spordibaasi.  Soetatud on Madsa spordibaas ja tehtud sinna arvestatavaid investeeringuid, mis peaksid tulevikus tagama suurema majandusliku sõltumatuse omavalitsuse ja ka alaliitude poolsest rahastamisest. Sujuv koostöö on olnud Tartu linna spordibaase haldava sihtasutusega Tartu Sport ja laagrite korraldamise osas Eesti Noorsootöö Keskusega. Toetajaid on leitud ka Tartus tegutsevate ettevõtete seast.

Organisatsiooni on juhitud demokraatlikult – tähtsamad otsused teeb üldkoosolek, tavaliselt kord kvartalis kutsutakse kokku juhatus. 2011. aastal toimus viis juhatuse  koosolekut, kus arutati majandus-, noortespordi ja tervisespordi küsimusi.Treeneritel ja ka lapsevanematel on võimalus teha ette­panekuid spordikoolide hoolekogude kaudu, pöörduda ideedega juhatuse poole ja suhelda kontoris tegevdirektoriga. Viimane koordineerib kahe spordikooli tööd, spordi­baaside kasutamist ja tegeleb igapäevaselt ka toetajatega suhtle­misega. Tartu Kalevi eelarvet on läbi aastate suudetud hoida tasakaalus ning tegevust jätkusuutlikuna. Sportlased on saavutanud nii kohalikel kui rahvusvahelistel võistlustel kõrgeid kohti.